Koos avatud maailmaga

Selle kursuse teema oli minu jaoks väga huvitav, selles tahtsin tingimata osaleda, sest erineva sotsiaalse tarkvaraga olen nüüd juba mõnda aega kokku puutunud, õpikeskkonnad olid erinevatel kursustel erinevad. Oli soov uusi asju põhjalikkumalt uurida.

Suur tänu õppejõududele heade materjalide eest. Meeldis, et oli tehtud hea ülevaade sotsiaalsest tarkvarast. Meeldis flashmeeting. Kuigi palju informatsiooni sealt ei leia, aga suhtlemine ise on tore. Kolmanda nädala materjal oli mulle uudne. Suur tänu õppejõududele väga kasuliku materjali eest. Kindlasti leian sellele kasutuse ka õppetöös. Mul tuleb kevadel aine, kus iga üliõpilane teeb oma veebilehe ja esiab seal oma ülesanded. Proovin need agregaatoriga siduda.

Kõige parem õppematerjal sellel kursusel on kindlasti Töövahendite ülevaade!

Siit ma leidsin enda jaoks vastused küsimustele, millele mulle ei osatud ka konverentsidel vastata. Suur-suur tänu. e-Portfolio programmid ja keskkonnad jäid mul uurimata. Kuigi huvi nende vastu on. Ja arvan, et see on väga hea õpivahend. Uurin seda nüüd juba peale seda kursust.

Negatiivne oli see moment (ja arvan, et mitte ainult minule), et see kursus kattus teise kursusega, kus ka paljud soovisid õppida. Minule olid ka mõlemad kursused tähtsad. Aega mõlemal kursusel õppida aga jäi väheseks. Kuidas seda edaspidi vältida ei tea. Ehk võiksid korraldajad samatasemelisi kursusi üksteise järele plaanida. Kuid see on pigem soovitus.

Teistmoodi võiks olla suhtlemine. Ehk oleks pidanud alguses rohkem tagasisidet olema või koolitajate esinemisi. Tagasiside oli ainus asi mis minu meelest jäi väheseks. Ehk oleks hea mõni videoloeng pidada ja see YouTube või oma serverile välja panna.

Tänud tublidele Kairitile ja Terjele!

Tervitused kõigile kursuslastele!

Uurides teiste õppurite blogisid tulin järeldusele, et ma ei saanud õigesti mõnest asjast aru. Nüüd siis minu õpikeskkonna nägemusest.

See, et mulle meeldib olla privaatses ja turvalises keskkonnas ei tähenda, et ma olen ükskõikne uue sotsiaalse takvara vastu.

Millest siis juba praegu koosneb minu personaalne (õpi)keskkond?

Seoses sellega, et on vaja väga palju lugeda, ja et olla toimuvaga kursis, mulle väga meeldis, et olid loodud sotsiaalsed järjehoidjad.

1. Kasutan meeleldi delicious’t

2. Oma blogi mul on olemas, aga selle kasutamisega ma ei ole harjunud.

3. On selline keskkond nagu odnoklassniki.ru See on väga suur ja arenev keskkond. Kuna seal osaleb väga palju rahvast, siis paljudele asjadele on tehtud piirangud. Oma personaalses keskkonnas ei tahaks väga suuri piiranguid. Seega kasutan seda keskkonda, ainult selleks, et leida vajalikke inimesi ja kutsuda neid suhtlema teistesse keskkondadesse.

4. Mul on hobby – pildistamine. Sellepärast panen aeg-ajalt oma pildid teistele hindamiseks delfi.pilt.ee lehele. Seal saan hinnangut oma töödele ja näen mis teised teevad. On aegu, kui tagasiside on väga oluline.

5. Suur tähtsus on e-postil. Olen kasutanud erinevate postipakkujate teenuseid ja leian, et täna parim on gmail.com. Peale posti pakub Google ka teisi mugavaid teenuseid (jututoale sarnaseid vestlusi, ühseid dokumente, kaarte – neid olen kasutanud)

6. Lugedes kursuse materjale leidsin veel väga huvitavaid programme ja keskkondi. Näiteks agregaatoritest olen kuulnud ka varem, aga ainult sellel kursusel sain aru mida nad endast kujutavad.

Proovin kasutada agregaatorit, arvan, et see tuleb veebipõhine agregaator. Tööajal olen väga palju arvuti taga, ja kui ma olen temast eemal, siis arvan, et need harvad momendid võib lihtsalt jalutamiseks kulutada. Nüüd näen, et olin teise nädala järel liiga pessimistlik.

7. Reaalaja suhtlusvahenditest tooksin esile Skype. See on kiire, turvaline ja tavaliselt ei vea alt.

8. Suhtluskeskkondadest olen tutvunud Ning’iga. Aga ei saanud selle aktiivseks kasutajaks. Häid asju on liiga palju. <!– /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:”"; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:”Times New Roman”; mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt; mso-header-margin:36.0pt; mso-footer-margin:36.0pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} –>

9. Viimasel ajal tunnen suurt huvi videote vastu. Soovitan oma õppejõududel otsida materjale YouTubest. Õppematerjalide valmistamisel kasutame Camtasia programmi.

Suletud õpikeskkonnad või administratiivsed abivahendid?

Olen mitu aastata töötanud WebCTs ja arvan, et see on üpris hea variant. Meie kolledžis kasutavad seda keskkonda paljud õppejõud. Kuid viimase kolimisega oli liiga palju probleeme ja need ei ole siiamaani lõppenud. Paljusid võimalusi sellepärast ei saa kasutada.

Leian, et kõige parem oleks kombineeritud variant. Sest WebCT kuigi on oma puudustega, siiski on kindlam, kui sadade kaupa tekkivad uued vahendid. Mina isiklikkult olen küll sellise olukorraga kokku puutunud, kus kasutatav tasuta vahend ükspäev läks tasuliseks ja selle kasutamine ei olnud meile taskukohane. Pidime loobuma.

Tuleb analüüsida uusi vahendeid ja kasutada neid ettevaatlikkult. Õppematerjalide paigutamiseks sobiks kõige paremini oma õppeasutuse server.

Õppijast ja õppejõust arvan niipalju, et tihti on õppija pädevam sotsiaalses tarkvaras, kui mõni õppejõud. Õpetaja viga on tihti selles, et ta püüab liiga palju õpetada, kuigi tänapäeva noor on juba valmis ka ise õppima ja vajab rohkem head suunajat. Ja et õppija usaldus ja soov õppida sõltub oluliselt ka sellest kui palju teda usaldatakse. Just usaldusega köitsid mind minu praegused õppejõud.

Minu arvates personaalne õpikeskkond peaks olema õpetaja kui isiksuse keskkond, kuhu mõttekaaslastel on alati hea tulla. Tugeva isiksusena saab õppejõud luua sellise õpikeskkonna, kus oma ainete õpetamises saab kasutada kõiki neid uusi vahendeid mis aitavad tema aineid paremini aru saada ning omandada. (Näiteks Andres Lahe õpikeskkond http://staff.ttu.ee/~alahe/, noortest – Hans Põldoja). Kuigi mõlema keskkonnad on väga erinevad, ühendab neid pühendus oma töösse.

Kui aga iga õppija loob endale oma õpikeskkonna (ega selle vastu mul midagi ei ole) ja õppejõud käib kõik need keskkonnad läbi, et näha mida kes on saavutanud, see oleks muidugi väga tore. Aga kardan, et praktikas juhtub nii, et igaüks seda keskkonda ei loo -jääb õppeprotsessist eemale ja tunneb ennast teistest halvemana, õppejõud aga ka ei jõua füüsiliselt kõik õpikeskkonnad läbi käia, ning seega tunnevad kõik õppurid, et neist väga ei hoolitagi. Rääkides vastutusest võib samuti tekkida olukord kus erinevatel põhjustel kõik ei osutugi nii vastutustundelisteks, kui nad ise algul usuvad.

Siit järeldan, et

1) igal inimesel võiks olla oma personaalne õpikeskkond (nii õppuril, kui õppejõul ja need võivad mõnel korral muutuda vastupidisteks), kuid koolitust pakuksin läbiviija õppejõu isiklikus või temaatilises õpikeskkonnas.

2) Õppejõuna hakkan igati propageerima ja õpetama sotsiaalset tarkvara kasutama nii üliõpilastele kui õppejõududele oma sotsiaalse identiteedi väljendamiseks uute vahenditega.

Õpikeskkonna roll õpiprotsessis

Uued mõtted e-kursusel:

Ei ole seni seostanud ega võrrelnud e-kursuseid ja reaalseid õpikeskkondi. Pigem püüdsin võrrelda erinevaid virtuaalseid keskkondi. See on tore kogemus.

Saan tavaliselt ise hästi õppimisega hakkama, aga sellel ja eelmisel e-kursusel õppides sain aru, et teiste kaasõppijate blogid ei ole see ruum, kus mina tahaksin õppida. See üldse ei tähenda, et kaasõppurite blogid on halvad või mittehuvitavad. Lihtsalt liiga palju väga erinevaid inimesi ja kuigi koolituse teema on ühtne, see ei ole päris see, mida mina ootaksin. See sarnaneb paljude inimeste korteritega.

Kui inimene suhtleb palju ja teda inimesed ja nende vahelised suhted huvitavad rohkem, kui õpitav aine, siis selline õppekorraldus on ideaalne.

Mulle aga meeldib käia mõnes konkreetses kohas õppimas ja kodus ma ei tahaks kogu aeg kõiki oma kaasõpilasi näha.

Siit teen järelduse, et erinevad õpikeskkonnad on vajalikud sest inimesed on ka väga erinevad ja õppuril peaks olema valikuvõimalus.

Ekstravertne õppur hea meelega käib kõik korterid läbi ja suhtleb kõigiga, intravertne aga sooviks olla omaette ja käia õppimas mõnes ühes kindlas kohas. Õppejõuna mul töökogemus mõlemate gruppidega.

Väitega „…Seetõttu on oluline kaasata õppijad oma õpikeskkonna loomisse, et kujundada see võimalikult sarnane õppijate endi ootustele…” ma ei ole nõus, sest igaüks ei ole valmis oma õpikeskkonda looma, aga seda, et õppija eripära peab arvestama ja võimalus oma õpikeskkonna loomiseks peab olema – olen nõus.

Selle nädala töö oli üpris raske.

Leidsin e-õpet kajastavad materjalid. Kasutasin tasuta teenuseid Google Scholar ja CiteSeerX. Salvestasin viited BibSonomy programmiga. Selle programmiga sain salvestada viited ja nüüd saan ka allika avada. Saan lugeda just neid lehekülgi, mis olid tookord salvestatud.

Google Scholariga sain leida vajalikke raamatuid [Book] või artikleid [PDF] ülikoolide raamatukogudest.

Objektorientierte Programmierung mit C++: das ganz andere C++-Buch
V Hillmann – 1994 – Markt & Technik, Buch-und Software-Verl.

CiteSeerX programmiga sain antud teemal leida tsitaate erinevates teadustöödes. Arvan, et see on väga huvitav. Näiteks leidsin isegi eestikeelse materjali objektorienteeritud programmeerimisest:

Rein Lõugase artiklis objektorienteeritud programmeerimisest oli leitud tsitaat (Penjam, J. 1993) Küberneetika Instituudi aruandest.

Aruannet ennast sai ka vaadata pdf vormingus (http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.32.4067&rep=rep1&type=pdf)

Arvan, et kui edaspidi peaksin alustama mõne artikli või loengu materjali kirjutamisega, siis oskaksin leida usaldusväärsemaid materjale.

Aitäh kursuse autoritele huvitava teema eest.

Olles abiks õppejõududele huvitavate ja uudsete materjalide leidmisel, et nende loenguid ja harjutustunde huvitavamaks teha – on see teema just väga huvitav. Seega teema huvitas mind ka rohkem.

Viimasel ajal olen erinevates kohtades ja allikates lugenud ja kuulnud sõna repositoorium, aga ühtegi polnud oma silmaga näinud. Nüüd olen väga tänulik autoritele, et nad mind sinna ka suunasid ja ma nendest suurema ettekujutuse sain. Referatooriumidest pole varem kuulnudki.

Huvitav materjal saksa ja inglise keeles (Moros, 2008) Merlot referatooriumist. Selleks, et sinna pääseda, pidin ennast registreerima kasutajaks.

Samas leidsin veel Ralf Wegneri (2008) poolt pakutud animatsiooni Shockwave Player programmis.

Kolmas õpiobjekt on keemia polümeeridest (Leuven, 2005) ja avaldatud õpiobjektide repositooriumis Ariadne. Kirjutasin välja selle andmed, kuid ei hakkanud end jälle kasutajaks registreerima, sest seda materjali läheb vaja keemia õppejõule ja pakun seda teha temale.

Raskusi keskkondadesse registreerimisel ei olnud.

Kasutatud allikad:

Leuven, K. (2005). Polymers, Chemistry Basics [URL] http://ariadne.cs.kuleuven.be/silo2006/ShowDescription.do?ID=CS_LKP_v_3.0_nr_6082 (23.11.2008)

Moros, R. (2008). Four Stroke Cycle (Otto Cycle) [URL] http://www.merlot.org/merlot/viewMaterial.htm?id=83227 (23.11.2008)

Wegner, P. (2008). Animated Chemistry Tutorials and Models [URL] http://www.merlot.org/merlot/viewMaterial.htm?id=81127 (23.11.2008)

Uurides õppematerjale

Seoses autoriõigustega tekkisid järgmised küsimused, millele ma ise vastust ei tea:

1. Kes kontrollib, kas refereeritud materjali sisu vastab originaalis räägituga? Kui näiteks refereeritakse mingit tai-keeles kirjutatud teost tõlkides sellest materjale oma keelde?
2. Räägitust ja kirjutatust saab iga inimene omamoodi aru, olen sellega palju kordi kokku puutunud. Kellel siis on õigus, kas sellel kes refereeris ja arvas, et andis autori mõtte õigesti edasi, või sellel kes oma arvates leidis et mõte ei vasta originaalile. Kes neid küsimusi hakkab lahendama iga kooliloengu puhul? Kohtud? See kõik on ainult paberil ilus.
3. Kas kaugõpe on äritegevus? Tavaliselt on see tasuline. Kas kaugõppe materjalide avaldamist saab sellel juhul pidada ainult hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel avaldatud materjalideks?
4. Kui kaugõpe on äritegevus, kas siis need materjalid, mis on statsionaarse õppe jaoks tehtud, sobivad ka kaugõppeks?
5. Kas mingi maalist tehtud pildi avalikustamine illustratsioonina on seadusevastane, kui autor on ligi 300 aastat tagasi surnud ja tema järglasi ma ei tunne? Ja kui tunneksingi (70 aastat on ammu möödas), kas neil on autoriõigused sellele teosele? Või on need hoopis sellel muuseumil, kus pilt asub, või sellel saidil, kust ma koopia teha saan?
6. Kui keegi kunstnikest kingib mulle oma maali, kellel on siis varalised õigused? Ja kas mul on õigus korraldada näituse ja seal seda pilti eksponeerida?
7. Uurisin vabavara pilte ja leidsin pildi kahe sisulitsentsiga: Creative Commons ja GNU FDL. Kuigi loengu materjalist sain vist valesti aru, et litsentsid ei ühildu ja neid koos ei kasutata. Veebileht ise oli GNU FDL litsentsiga ja pildid sellel nende kahega. Siis vist peabki kaks litsentsi olema, et saaks erinevates kohtades kasutada. Mul oli pildi aadress just siin selle koha peal, aga peale seda, kui vaatasin seda, kadus mul pool blogikirjet ära . Kas sama moodi ei saa ka tekstide puhul toimetada, et panna kaks litsentsi uuele dokumendile? Mõtlesin veel järele ja ikkagi see kahe litsentsiga pilt ei anna rahu. Kas ei pea siis veebileht ka olema kahe litsentsiga? Pilt ise on minu lingikogus (keemia, pilt, vabavara).
   (Pildi autor ALoopingIcon)

Proovin veelkord lisada selle pildi vaatamiseks:

Mentooli molekuli 3D mudeli pilt (Animated SpaceFill representation of w:menthol )

8. Küsimus on veel screenshotidest. Kas ma saan illustreerida oma materjale tarkvara ekraanipiltidega? Mis liiki need pildid kuuluvad? Kellel on siin autoriõigus?
9. Nüüd tehakse palju materjale audio- ja videoformaadis. Kuidas seal on autoriõigustega? Kas tiitritesse peab kirjutama, et õppejõud kasutas omas loengus neid ja neid materjale. Arvan, et mida edasi, seda keerulisemaks see läheb, kuni ei kao üldse.

Kasutatud pildid:

Animated SpaceFill representation of w:menthol [Image] Retrieved November 10, 2008, from http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:(-)-menthol-3D-qutemol.anim.gif

Tere!

Jõudsin nädala jooksul lugeda läbi materjalid, installida EndNote trial versiooni kuuks ajaks, samuti registreerisin ennast BibSonomy kasutajaks, SiteULike kasutajaks registreerisin ennas varem. Kasutan aktiivselt delicious keskkonda. See on väga mugav ja hakkan sellega harjuma. Teiste programmidega võtab aega. Kui saaks vaadata, kuidas töö nende programmidega käib, arvan, et oleks õppeprotsess kiirem.

Paljud õppematerjalid on inglise keeles, kuid minu inglise keel ei ole perfektne ja mõned asjad võtavad rohkem aega uurimiseks. Leidsin ühe selgema pildiga EndNotes koolituse.

Analüüsi saan esitada hiljem.

See nädal jäi lühikeseks. Lugesin palju, püüdsin suurema osa materjale läbi vaadata. Kuid kuigi kõik see info otsimine ja viitamine said veidi selgemaks, koduse töö ei teinud täies mahus. Sain ainult APAga hakkama. Palju aega raiskasin, et leida Amazonis raamatute kirjastused, aga see nurjus, ei tea, kuidas teistel läks. MLA jäi läbivaatamata.

Kodused ülesanded:

1. Minu riiuli raamat

• Esposito, D. (2006). Programming Microsoft ASP.NET 2.0 Core Reference. Washington : Microsoft Press.

2. Raamatud Amazonist. Amazoni asemel peaks olema linn, aga  seda ilma raamatuta on raske leida. Kirjastusi tuli otsida internetist

• Oualline, S. (1997). Practical C Programming.  Amazon: O’Reilly
• Roehm, C. (2008). A Passion for Blue and White. Bantam Dell Pub Group

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast

Ullmom, P.-A. ja Ehlers, U.-D. (2007). Quality in eLearning. – eLearning Papers. nr. 2. URL:

http://www.elearningpapers.eu/index.php?page=home&vol=2

<!–[if !supportEmptyParas]–>

4. CMC 2008 artikli viit

<!–[if !supportEmptyParas]–>

Conlon, Tom. (2008). Practical Text Concept Mapping: New Pedagogy, New Technology. CMC 2008. Third International Conference on Concept Mapping Tallinn – URL:

http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p077.pdf (26.10.08)

5. Viit Marko Puusaare blogimaterjalile

Puusaar, M. (2008). Lapsed on julged (ning ei karda eksida) URL: http://p2tuthelion.blogspot.com/2008/10/lapsed-on-julged-ning-ei-karda-eksida.html (26.10.08)

<!–[if !supportEmptyParas]–>

6. LeMilli keskkonna materjali viit

<!–[if !supportEmptyParas]–><!–[endif]–>

Põldoja, H. (2008). Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine. URL:

http://lemill.net/content/webpages/viitamissusteemid-ja-viitekirjete-vormistamine (26.10.08)

Parandatud 2 varianti:

Väljataga, T., Pata, K., Laanpere. M. ja Kaipainen, M. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Springer : Proceedings of EC-TEL conference, LCNS.

Väljataga, T. et al. (2008). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Springer : Proceedings of EC-TEL conference, LCNS.